Projektinädal Türgis
Esmaspäeval jõudsime Konyasse vara-varahommikul (kella ühe aeg). Lennujaamast viis meid buss hotelli, kus jäime kohes magama, et päevasteks tegevusteks valmis olla. Peale paaritunnist und ja hommikusööki saime hotelli fuajees kokku ja läksime bussiga kooli. Koolis võeti meid vastu kui kuulsusi, igaühel suruti kätt ja anti šokolaadike. Seejarel suunati meid istuma ning meile lauldi ja tantsiti. Siis suundusime kooli sisse, kus meile tutvustati nende kooli ning Mevlanat. Peale väikest pausi, mille ajal võisime väljas õpilastega pallimänge mängida, esitas iga riik ettekande oma koolist ning sellest, mis on projekti raames esimese aasta jooksul tehtud. Lõunal sõime traditsioonilist Konya toitu ja peale seda viidi meid Mevlana muuseumi ning seejarel lasti laadatänavatel ringi käia ja pisut raha raisata. Kella seitsmeks jõudsime tagasi hotelli, kus meil oli võimalus veel omavahel suhelda, muljeid vahetada ning siis põhku pugeda.
Teisipäeval pidime kell viis ärkama, et bussi ronida ja teele asuda, nimelt viidi meid Antalyasse (kus oli peaaegu 30° sooja). Tee peal tegime peatuse, et hommikust süüa. Antalyas näidati meile unikaalset Aspendose antiikset teatrit. Seejärel käisime rahvuspargis, kus saime suurt koske näha. Veel näidati meile Side linna, kus saime ka osteldes oma kauplemisoskust proovida. Taaskord sõime poole tee peal. Tagasi hotelli jõudsime alles keskööl.
Kolmapäeva hommikul sõitsime kooli ning seal tutvustas iga riik oma traditsioonilisi mänge ja türgi õpilased tutvustasid oma traditsioonilisi toite ja mütoloogilisi lugusid. Peale väikest pausi läksime Meramisse ja käisime vaatamas Kizlar Kayasi. Peale õhtusööki Akyokuş liikusime tagasi hotelli poole.
Järgmisel hommikul külastasime Traditsioonilist Käsitöö, Kokakunsti ja Rõivaste Instituuti. Silles saime niisama ringi käia ja jäätist süüa. Lõunaks sõime traditsioonilist pulmatoitu. Päpast lõunat läksime tagasi kooli, et seal ühistegevusi nautida, nt tantsida, laulda, süüa ja keraamikat maalida. Siis valati ka esimesed pisarad, kuna lahkumine oli ju üsna lähedale jõudnud.
Reedel läksime veel viimast korda kooli, kus saime näha missugused on nende klassid ja kuidas käib töö klassides. Külastasime Çatalhöyüki ja lõpetasime päeva ametliku poole piduliku õhtusöögiga. Peale seda tantsisime veel muusika saatel ning jätsime omavahel hüvasti, kuna tee lennujaama algas juba kell kolm öösel.
– Rutt Valdok, 11. klass
***
Projektikohtumisel Türgis õppisime palju uut selle riigi kultuuri ja eluolu kohta. Saime tuttavaks türklastega, kes meile ka türgi keelt õpetasid. Meil oli võimalus maitsta traditsioonilisi Türgi toite, mis ikka korralikult üllatasid oma maitsete ja koosluse poolest. Mulle isiklikult meeldis iidse asula Catalhöyüki külastus, mis jättis kustumatu mälestuse kogu eluks.
(Kert Pehap, 12. klass)
Õppisime palju Türgi kultuuri kohta. Saime maitsta traditsioonilisi Türgi toite. Saime palju uusi sõpru. Saime käia paljudes huvitavates kohtades.
(Kaspar Kukk, 11. klass)
Meie vastuvõtt koolis oli lihtsalt pahviks lööv, ka ilmad olid uskumatult soojad. Projekti jooksul õppisime palju uut teiste kultuuride ja traditsioonide kohta ning saime maitsta erinevaid Türgi toite. Tutvusime inimestega erinevatest riikidest ja kultuuriruumidest (suhtleme mõnega siiani). See projekt jättis mulle kustumatu mälestuse ja ma tahaks juba tagasi minna.
(Rutt Valdok, 11. klass)
Kui ma kuulen sõna Türgi, siis esimene mälestus, mis mulle meenub, on see, kuidas Konya kooli õpilased meid lahkelt ja pidulikult vastu võtsid. Nad esitasid meile oma pidulikke tantse ja tutvustasid oma traditsioone. Igal päeval saime proovida erinevaid traditsioonilisi sööke, mis olid päris maitsvad ja portsjonid üllatavalt suured. Me õppisime igas keeles erinevaid fraase.
(Birgit Kristmann, 11. klass)
Türgis õppisime palju nende kultuuri ja toidu kohta. Eriti hämmastas türklaste külalislahkus ning sõbralikkus. Me saime sellest projektist palju uusi sõpru erinevatest riikidest. Kunagi on kindlasti plaan Konyasse tagasi minna.
(Martin Tamm, 11. klass)
