Seekord viis uus projekt OUR INTANGIBLE HERITAGE, A VALUE FOR THE FUTURE meid tagasi Kreekasse Karditsasse, kus me alles 2018. aasta oktoobris käisime. Sinna läksime elevusega, et näha vanu tuttavaid ja uusi projekti liikmeid, kellega olime varem juba Iterneti teel suhelnud.
Ateenasse jõudes ootas meid vihm nagu esimesel korralgi, kuid meie õnneks läks see õhtuks üle ja juba järgmisel päeval tervitas meid soe päike, mis tegi kohe meeleolu lõbusamaks. Ateenat külastasime nii õhtul pimedas kui ka päevavalges ja linn nägi neil kahel ajal täiesti erinev välja. Pühapäeval kohtusime teistega: portugallaste, hispaanlaste ja türklastega. Sattusime kohe alguses ebamugavasse olukorda, sest neil on kombeks tervitada põsemusidega.
Esmaspäeval tutvustasime kõigile liikmetele oma koole ja selle lähedal asuvaid mütoloogilisi paiku. Saime hea ülevaate. Meie projektikaaslased olid šokeeritud, kui kuulsid, et meil kestab söögivahetund ainult 20 minutit. Õhtul läksime põnevusega omale eelmisest korrast kalliks saanud pitsakohta, aga pidime pettuma, sest restorani omanik ei mäletanud meid.
Teisipäeval alustasime Kreeka avastamist ning suundusime ajaloolisse paika – Delfisse. Kolmapäeval külastasime meile tuttavat Meteorat ja Plastirase järve. Lisaks nägime veel erinevaid traditsioonilisi külasid. Seiklemine oli üsnagi põnev ja pikal bussisõidul igavuse peletamiseks nautisime üksteise seltsi lauldes ja UNOt mängides.
Neljapäeval tutvustasime üksteisele oma riikide traditsioonilisi mänge (meie tutvustasime näiteks „Me lähme rukist lõikama“) ja see oli väga üllatav, kui teised tahtsid veel korra meie mängu „Ass, ass tagumine paar välja“ mängida. Selline lõbus aeg muutis meid kindlasti lähedasemaks. Eestlastena jäime silma nii mõnelegi ja ka kreeka koolipoistele, kes pakkusid välja, et nad õpetaksid meile natukene teemat „Elekter“. Meil ei olnud selle vastu midagi ja need 30–45 minutit olid tegelikult vägagi harivad.
Viimased õhtud Karditsas möödusid koos tantsides ja õppides nii kreeka tantsuliigutusi kui ka türgi omi. Seda oli võimas näha, kuidas viiest erinevast riigist inimesed on kokku kogunenud, et siis kõik koos tantsida, vahet tegemata, kes kõrval tantsib.
Öö, mil lahkusime, jõudis kohutavalt kiiresti kätte ja juba pidimegi uute ja vanade tuttavatega hüvasti jätma. Sellegipoolest oli Kreekas käik vägagi tore ja oleme südamest tänulikud, et meile uuesti selline võimalus anti. Loodetavasti saame tulevikus teisigi riike külastada.
Tiimikaaslaste kommentaare:
Laura:
Järjekordne Kreeka reis oli jällegi muljetavaldav ja meeldejääv. Olgugi et käisime Meteoras juba teist korda, oli see siiski lummav kogemus ja oleksin nõus sinna iga kell tagasi minema. Reisilt sain kaasa ainult positiivseid emotsioone ja mälestusi, millega koju tagasi tulla.
Mireia:
Mulle meeldis kõige rohkem Delfis. Ilm oli sellel päeval nii ilus. Sain teada, millised on teiste rahvaste mängud. Nendest meeldis mulle kõige rohkem portugali oma.
Reili:
Mulle meeldisid kõige rohkem ilusad ja uskumatud vaated. Ka see, kui palju huvitavaid söögikohti oli. Ma sain teada rohkem teiste rahvaste mängudest ja müütidest. See oli väga tore ja õpetlik reis.
Roosi:
Projektis osalemine andis meile kõigile kogu eluks midagi väga olulist kaasa. Kreeka on niivõrd imeline maa, et erinevates ajaloolistes ja mütoloogilistes kohtades käimine andis igaühele terveks eluks meeldejääva kogemuse. Lisaks saime põhjaliku ülevaate Vana-Kreeka-aegsetest ajaloolistest kohtadest ja lugudest, mis need eriliseks teevad. Omaette elamuse andsid ka teiste riikide õpilased ja õpetajad, kellega oli väga huvitav suhelda ja nende temperamendist tingitud käitumist jälgida.
Autor: Marianne Lapin
Foto: Marianne Lapin